Lahingulaev Bismarck

otsustas ta tuua Saksamaa sadamaisse ning saata sealt edasi Norra vetesse

eelnevate seikluste tagajдrjel Prantsusmaa sadamasse Bresti kogunenud

suured Saksa sхjalaevad – lahingulaevad “Scharnhorst” ja “Gneisenau” ning

raskeristleja “Prinz Eugen”. Peale dessandiohu дrahoidmise kavatses Hitler

neid laevu kasutada Nхukogude Liidu pхhjasadamaisse minevate konvoide

purustamiseks.

Saksa merejхudude ьlemjuhataja suuradmiral Raeder oli selle plaani vastu,

ta vдitis, et sel juhul hхlbustuks ja odavneks tunduvalt Inglismaa ja USA

konvoiteenistus Atlandil, sest inglased ei pruugi enam oma konvoisid

lahingulaevade ja lennukikandjatega saata. Kuid loomulikult jдi Hitleri

sхna peale.

Fьhrer’i kдsu kohaselt tuli laevad Norrasse viia lьhimalt teed mццda –

lдbi Inglise kanali, kuna traditsiooniline suure kaarega ьmber Inglismaa ja

Iirimaa sхit oleks tдhendanud kaugelt suuremat kьtusekulu ja nagu nдitas

“Bismarcki” hukkumise lugu, polnud kaugeltki ohutu. Seejuures arvestas

Hitler, et suur osa teekonnast, mis jддb Inglismaa lдhivetesse, хnnestub

lдbida ццpimeduse katte all, pealegi on sealsetes vetes talvel ka pдevad

ajal tavaliselt halb nдhtavus.

Ьksikasjalise lдbitungiplaani, mis sai koodnimeks “Zerberus”, pidi

koostama Brestis asuva eskadri juhataja, viitseadmiral Otto Ciliax. Ta

valmistaski operatsiooni pхhjalikult ette. Brestist pidi teele asutama 11.

Veebruaril kell 19.30. Sel ajal olnuks juba kьllalt pime, et laevade

lahkumist ei mдrkaks Bresti lдhistel tiirutavad Briti luurelennukid ja

allveelaevad. Kuna oli kuuloomise eelne aeg, polnud karta ka kuuvalgust.

Pealegi langes farvaater enne lдbi traalida. Valgel ajal pidid suuri laevu

vastase allveelaevade ja torpeedokaatrite eest kaitsma hдvitajad,

torpeedokaatrid, allveelaevahдvitajad, valvelaevad ja valvekaatrid; pommi-

ja torpeedolennukite eest aga hдvituslennukid. Tдhtsamatesse kursimuutmise

kohtadesse tuli ankrusse panna kuus valvelaeva, mis olid raadiomajakaiks.

Sakslaste ettevalmistused Kanali lдbimiseks ei jддnud inglastele

mдrkamata. Luurelennukeit nдhti traalereid tegutsemas faarvaatri

traalimisel ning juba pandi lennukeilt ja miiniveeskjalt sakslaste poolt

miinidest puhastatud teele Belgia ja Hollandi vetesse uusi magnetmiine.

Lahinguvalmis seati torpeedo- ja pommilennukid, hдvitajad ja

torpeedokaatrid. Kuid Saksa laevade vдljasхidupдeva inglased ei teadnud ja

see otsustaski asja. Ja ega inglased olnudki pдris kindlad, et Saksa

laevade tee just lдbi Inglise kanali lдheb. Ei vдlistatud vхimalust, et

selle tee traalimine on vaid pettemanццver, tegelikult aga kavatsevad

sakslased tungida lдbi Giblartari Vahemerre, toeks Itaalia laevastikule.

Seetхttu seadis Giblartari baasis asuvate Briti merejхudude juhataja

admiral James Somerville ka oma laevad lahinguvalmis.

11. veebruari хhtul, just enne planeeritud vдljasхitu, tegid Briti

lennukid хhurьnnaku Bresti sadamale. Seetхttu laevade vдljasхit viivitus

ьle tunni ja algas alles kell 20.45. Цц oli tхepoolest kottpime ja taevas

pilvine. Kell 19.30 oli Bresti juures patrullival Briti luurelennukil radar

rikki lдinud ja ta lendas baasi. Teda vдljavahetav lennuk aga jхudis kohale

kell 21.30, kui Saksa laevad olid juba ьmber Ouessant’i saare kirdesse

pццrdunud. Laevu ei mдrganud ka Ouessant’i saarest ida pool patrulliv

luurelennuk, kuna ka sellel oli tol хhtul radaririke, ja merele vдljuvaid

Saksa laevu ei mдrganud ka Bresti sadama ees vahti pidevalt Briti

allveelaevast “Seelion”.

Sakslased liikusid algul lддnde ja siis kirdesse. Ees sхitis admiral

Ciliaxi lipulaev “Scharnhorst”, selle jдrel “Gneisenau” ja lхpus “Prinz

Eugen”. Suuri laevu saatsid esialgu kuus hдvitajat ja kolm torpeedopaati.

Avamerel sхideti 27-sхlmelise kiirusega. Hommikul kella viie paiku mццduti

Kanalisaartest pхhja pool ja kell 5.15 vхeti kurss otse itta.

Kell 9.15, kui laevad olid mццdunud Le Havre’ist, keerati jдrsult

kirdesse. Hakati lдhenema Inglise kanali kitsamaile osale, Doveri vдinale,

admiral Cillaxi eskaadri kaitset tugevdati kaheksa torpeedopaadi ning kьmme

torpeedokaatriga. Kell 9.20 hakkasid Kanali kaldal olevad Saksa

raadiojaamad segama Inglise radarijaamu. Kuna seda oli aga tehtud viimase

paari nдdala jooksul hulk kordi, ei pццranud inglased sellele erilist

tдhelepanu.

Umbes samal ajal avastasid kaks Dooveri vдina kohal patrullivat

“Spitfire”-tььpi hдvituslennukit merel hulga vдikesi Saksa sхjalaevu. Kell

10.20 tegid inglased siin tдiendavad хhuluuret ja ьks “Spitfire’i” piloot

kandis ette, et on avastanud 20 – 30 laevast koosneva konvoi. Saksa

eskaadris oli sel ajal tхesti 30 laeva, kuid paistab, et Briti lendurid ei

hiilanud sхjalaevade tььpide tundmisega. Kell 10.42 lendasid kaks

“Spitfire’it” otse ьle Saksa lahingulaevade mastide.

Selleks ajaks oli ammu pдevavalge, kuid madal pilvitus ja halb nдhtavus.

Ciliaxi laevade kohal tiirutas alatasa 16 Saksa hдvituslennukit. Kuna

nende lennuaeg oli piiratud, vaheldusid nad pidevalt ja ьhtekokku oli

operatsioonisks “Zerberus” eraldatud 250 hдvituslennukit. Ьks

lennuvдeohvitser asus lipulaeval “Scharnhorst” ning laevastiku ja lennuvдe

vahel oli seekord loodud korralik koostцц.

Alles kella 11.30-ks jхudsid inglased oma hдvituslendureilt saadud

andmeid analььsides jдreldusele, et Dooveri vдina lдbivate laevade hulgas

on ka lahingulaevad. Hakati valmistuma neile lццgi andmiseks. Kella

kaheteistkьmne paiku aga lдbisid Saksa laevad vдina kхige kitsama osa ja

hakkasid Inglismaalt eemalduma.

Nььd lхpuks lдks kдima ka inglaste sхjamasin. Kell 11.55 vдljusid

Doverist merele viis torpeedokaatrit. Pool tundi hiljem jхudsid nad Saksa

laevadeni, kuid neil ei jдtkunud surmapхlgust, et eskortlaevade rivist lдbi

murda ja lahingulaevade lдhedale jхuda. Kaugelt vдljalastud torpeedodest ei

tabanud aga ьkski madagi. Kell 12.25 saadeti merele veel kolm

torpeedokaatrit. Need leidsid ettenдhtud piirkonnas vaid Saksa eskortlaevu,

lahingulaevu ja ristlejat aga mite. Halvenev ilm ja mootoririkked sundisid

neid peagi oma otsinguid lхpetama.

Kell 12.45 jхudsid Saksa laevadeni ka kuus vana kahetiivalist

torpeedolennukit “Swordfish” kьmne hдvituslennuki saatel. Hдvituslennukeid

pidi rohkem tulema, kuid osa neist ei leidnud vaenlast merel ьles. Saksa

laevade дgedas tхkketules viskasid “Swordfishid” oma torpeedod vette, kuid

ьkski neist ei tabanud. Kхik kuus Inglise torpeedolennuki lasksid sakslased

alla.

Londonist 80 kilomeetrit kirde poole jддvas Harwichis baseerus kuus I

maailmasхja ajal ehitatud hдvitajat. Kell 11.56 said needki kдsu merele

minna. Ьsna pea tossutasidki hдvitajad “Cambell”, “Mackay”, “Vivacious”,

“Walpole”, “Whitshed” ja “Worcester” kommodoor C. T. M. Pizey juhatusel ida

suunas – punkti, kus tььrimeeste arvestuste kohaselt pidid nad kohtuma

Saksa laevadega. Hдvitajal “Walpole” tuli mingi vigastuse tхttu baasi

tagasi pццrduma ja teekonda jдtkasid viis laeva.

Samal ajal kui kommodoor Pizey hдvitajad sakslasi ьllatama rьhkisid,

sхitis “Scharnhorst” Ostendest pхhja pool kell 14.31 miinile. Nii suurele

laevale ei tдhendanud ьks miiniplahvatus veel midagi katastroofilist ja

pдrast leki lokaloseerimist jдtkas ta poole tunni pдrast teekonda. See aga

tдhendas seda, et kui Briti hдvitajate vaatlejad kell 15.43 Saksa laevu 4

miili pealt silmaga seletama hakkasid, leidsid nad ettearvutatud kohal

suurtest laevadest ainult “Gneisenau” ja “Prinz Eugen” eest. “Campbell”,

“Vivacious” ja “Worcester” lдksid rьndama lahingulaevu, “Mackay” ja

“Whitshed” aga ristlejat. Sakslased avasid tхkketule ja neili hдvitajat

saatsid oma torpeedod teele 3 kilomeetri pealt ning ei tabanud. Hдvitaja

“Worcester” ьritas lдhemale sхita, kuid sai tabamuse 280-mm mьrsuga ja

suutis ainult imekombel baasi tagasi jхuda. Ьlejддnud hдvitajad jхudsid

tagasi vigastumatuina.

Peaaegu ьheaegselt Briti hдvitajate torpeedorьnnakuga rьnnati Saksa laevu

ka хhust. Kuid vдljalennanud 242 pommilennukist leidsid vastase ьles vaid

39. Neist 15 tulistasid sakslased alla, aga ka ьlejддnud 24 ei saavutanud

ьhtegi pommitabamust. Ja kui nad oleksidki saanud mхne pommiga Saksa

suurtele laevadele pihta, ega see sakslaste teekonda oluliselt ei oleks

hдirinud. Sest Inglise pommilennukeil olid seekord kaasas tavalised

fugasspommid, mis oleksid lхhkunud vaid laevade pealisehitisi, soomustekke

lдbimata. Soomus lдbistavaid pomme ei olnud mхtet kaasa vхtta, sest neile

soomuse purustamiseks vajaliku kiiruse saamiseks tuleb neid pomme visata

kхrgelt, mis oli aga seekord madala pilvituse tхttu vхimatu.

Peale eelnimetatud 15 allatulistatud pommilennuki kaotasid inglased ka 17

pommitajad kaitsnud hдvituslennukit.

Kella 15.30 ja 17.40 vahel rьndasid Saksa laevu ka mitmes grupis

kohalelennanud Briti merelennuvдe torpeedo- ja pommilennukid, kokku 30

lennumasinat. Ka need rьnnakud lхppesid tulutult, rьndajad ise kaotasid

kaks lennukit.

Peagi vхttis saabuv pimedus Inglismaa rannikust jдrjest enam eemalduvad

Saksa laevad kaitsva hхlva alla, varjates neid Briti lennukite eest. Kuid

mitte miinide eest. Kell 19.55 sхitis nььd juba Hollandi ranniku lдhistel

liikuv “Gneisenau” miinile, kuid pдrast lьhikest peatust jдtkas 25-

sхlmilise kiirusega teekonda.

Kell 21.34 sхitis “Scharnhorst” teist korda miinile, saades nььd juba

tхsisemalt viga. Laev neelas 1000 tonni vett ja ta vasakpoolne turbiin jдi

seisma. Kell 22.23 jдtkas ta aeglaselt kдigul teekonda.

13. veebruari varahommikul jхudis “Scharnhorst” Wilhelmshavenisse,

“Gneisenau” ja “Prinz Eugen” aga Elbe suudmesse. Operatsioon “Zerberus” oli

lхppenud.

12. veebruari ebaedust raevunud inglased vandusid kдttemaksu ja see

хnnestuski. Ццl vastu 17. Veebruari sai Kielis dokki pandud “Gneisenau”

pihta raske pommiga, mis tabas ta vццriosa. Jдrgnev tulekahju ja laskemoona

plahvatus tekitasid “Gneisenaule” rasked purustusi. Esialgu ьritati laeva

remontida, kuid 1943. Aasta jaanuaris loobuti sellest. “Gneisenau”

pukseeriti Gotenhafenise, kuhu jдeti seisma. Suurtьkid vхeti maha ja viidi

Atlandi vallile – kindlustusvццndile Atlandi ookeani ja Inglise kanali

rannikul, mis pidi takistama Inglise-Ameerika vдgede sissetungi Euroopa

mandrile.

“Scharnhorsti” hukkumine

1943. aasta jхulude eel liikus Norra merel ja Barentsi merel

vastassuundades kaks konvoid. 20. detsembril vдljus Inglismalt konvoi JW

55B, mis sхitis Murmanskisse, 23.detsembril aga lдks Murmanskist

vastassuunas teele konvoi RA 55A . Esimesse kuulus 19 ja teise 22

transpordilaeva, vahetuks kaitseks oli mхlemal konvoil kьmme hдvitajat,

esimesel konvoil lisaks neile veel kolm traalerit.

18. detsembril oli Inglismaalt tulema hakkata konvoi katteks Murmanskist

vдljunud Inglise eskaader, mis oli sinna jхudnud kaks pдeva tagasi.

Eskaadrisse kuulusid lahingulaev “Duke of York”, kergeristleja “Jamaica” ja

neli hдvitajat Home Fleet’i ьlemjuhataja admiral Bruce Fraseri juhatusel.

23. detsembril vдljus mхlema konvoi katteks Murmanskist veel teinegi

Inglise eskaader, kuhu kuulusid raskeristleja “Norfolk” ning kergeristleja

“Belfast” ja “Sheffield” viitseadmirali R. L. Burnetti juhtimisel.

Murmanskisse mineva konvoi avastati Saksa luurelennuk 22. detsembril

Fддri saarte juures. Jдrgmise pдeva hommikust hakkasid luurelennukid

konvoid JW 55B pideva valve all hoidma. Saksa хhuluure ei mдrganud aga ei

lддnde liikuvat konvoid ega Fraseri ja Burnetti eskaadrit. Arvestades seda,

kдskis admiral Fraser konvoist RA 55A neljal hдvitajal minna ьle konvoisse

JW 55B. Nхrgendatud kaitsega konvoil RA 55A kдskis ta sхita lддnde

Karusaarest pхhja poolt, 14 hдvitajani tugevdatud kaitsega konvoil JW 55B

aga esialgu hoida kurssi kirdesse ja mццduda Karusaarest lхuna poolt.

Esimese jхulupьha, 25. detsembri pealelхunal sai Alta fjordis asuv Saksa

laevastikukoondis suuradmiral Dцnitzilt kдsu merele minna ja peagi

Karusaare juurde jхudev konvoi JW 55B uputada. Kell 19.00 lдksidki Alta

fjordist merele lahingulaev “Scharnhorst” ja viis hдvitajat kontradmiral

Erich Bey ьldjuhatamisel.

Meri oli tormine ja lisaks sellele tuleb arvestada, et jдrgnevad

sьndmused hargnesid 72 pхhjalaiusest pхhja pool, kus sel ajal oli polaarцц.

Ainult sьdapдeval, kui pдike oli kьmmekond kraadi horisondi taga, on seal

umbes neli tundi videvikku.

26. detsembril kell 3.39 sai admiral Fraser Admiraliteedilt raadioteade,

et “Scharnhorst” on tхenдoliselt merel. On vхimalik, et Inglise

raadioluure oli kinni pььdnud keskцц paiku admiral Bey saadetud teate

Dцnitzile, et vхib-olla tuleb tormi tхttu hдvitajad tagasi saata ja konvoid

rьnnata ainult “Scharnhorstiga”.

Kell 8.40 hommikul saatis admiral Bey oma hдvitajad lahkrivis

“Scharnhorsti” ette, et konvoid avastada. Bey arvas, et on jхudnud juba

konvoi kursile, ja “kammis” edelasuunda, samal ajal aga mццdus konvoi

paralleelkursil parempoolsest Saksa hдvitajast 15 miili kauguselt.

Samal ajal kui Bey oma hдvitajad laiali saatis, avastas “Scharnhorsti”

Burnetti lipulaev ristleja “Belfasti” raadiolokaator 18 miili kauguselt.

Ristlejad sхitsid lдhemale ja kui vahemaa oli vдhenenud 7 miilini, laskis

“Belfast” “Scharnhorsti” pihta valgustusmьrsu. Kell 9.29 kдskis Fraser

konvoil pхhjasuunda pццrduda ja konvoi kaitselaevastikust neljal hдvitajal

ristlejaile abiks minna.

“Scharnhorst” ei vastanud ristlejate suurtьkitulele. Inglise mьrsu

tabamus lхi puruks ta radari ja vццrikahurite kaugusmххtja ning admiral Bey

otsustas ristlejatega mitte jantima hakata. Pealegi oli Beyl kдsk suurte

sхjalaevadega lahingut pidada ainult ддrmisel vajadusel. Arendades 30-

sхlmelist kiirust, jдttis ta ristlejad kaugele maha, sest sellise kхrge

lainega ei teinud ristlejad mitte ьle 24 sхlme. Sхitnud esialgu kagusse,

pццrdus “Scharnhorst” peagi pхhja, sest ta retke eesmдrk oli ju ikkagi

konvoi hдvitamine, et lддnest tulev varustus idarindele ei jхuaks. Ilmselt

oli vahepeal admiral Beyni jхudnud raadioteade, mille kella ьheksa ajal oli

kaldabaasi saatnud Saksa allveelaev U 601 ning kus teatati konvoi JW 55B

asukoht ja kurss.

Loobunud “Scharnhorsti” lootusetust jдlitamist, pццrdusid Inglise

ristlejad loodesse ja lдhenesid konvoile. Kell 10.40 ьhinesid ristlejatega

neile toeks saadetud hдvitajad.

Teadmata, et “Scharnhorst” on pхhjakursile keeranud, sai konvoi kell

12.00 kдsu vхtta kurss kagusse Koola lahele. Ristlejad olid sel ajal

konvoist 11 miili ida pool. Viis minutit hiljem avastas “Belfasti”

raadiolokaator “Scharnhorsti” uuesti, seekord 15 miili pealt. Laevad

sхitsid lдhenemiskurssidel ja kell 12.21 avasid ristlejad 6 miili pealt

tule. Kaasasoevad neli hдvitajat saadeti torpeedorьnnakule, kuid kuna

“Scharnhorst” tagasikursile pццrdus, ei saanud hдvitajad talle torpeedolasu

kaugusele. Saksa hдvitajad olid selleks ajaks tulutu “kammimise” lхpetanud

ja kogunenud varem kokkulepitud paika umbes 23 idapikkusel ja 74

pхhjalaiusel, mis jдi alanud lahingust 18 miili lхuna poole. Seal jхudis

nendeni admiral Bey kдsk otsida konvoid lддne poolt. Kella ьhe paiku

mццdusid Saksa hдvitajad konvoist umbes 8 miili lхuna poolt midagi

mдrkamata. Lддnde liiguti kuni kella 14.18-ni, mil hдvitajaid juhatav

merekapten Johannnesson sai admiral Beylt kдsu Alta fjordi tagasi sхita.

Sel ajal aga avas “Scharnhorst” vastutule. Ristleja “Norfolkil” sai 280-

mm mьrsuga pihta ja muutus vanarauaks ahtripoolne peakaliibrisuurtьki torn,

samuti radarijaam. Vigastusi sai ka “Sheffield”. Kell 12.41 kдskis admiral

Burnett tulistamise lхpetada ja vastast jдlgida ainult raadiolokaatoriga.

Polnud mхtet oma ristlejaid raskete Saksa mьrskude alla saata, sest

arvestus nдitas, et peagi jхuab “Scharnhorsti” kursile lahingulaev “Duke of

York”.

Nii olegi. Meremeeste keeles sьd-ost-osti liikuv “Scharnhorst” jхudis

“Duke of Yorki” radari vaatevдlja kell 16.17. Selleks ajaks oli ilm uuesti

pime ja “Scharnhorstilt” ei mдrganud oma peavaenlase lдhenemist. Kui

lahingulaevade vahemaa oli vдhenenud 6 miilile, lasti “Duke of Yorkilt” ja

“Belfastilt” Saksa lahingulaeva kohale valgustusmьrsud, seejдrel avati

Fraseri lipulaevalt ja temaga kaasas olevalt ristlejalt “Jamaica” tuli ka

lahingumьrskudega.

“Scharnhorsti” oli tabatud ootamatult. Kulus mitu minutit, kuni seal

suudeti mддrata suunad ja kaugusel Inglise laevadeni ning avada vastustuli.

Kell 17 avasid tule ka lдhemale jхudnud ristlejad “Norfolk” ja “Belfast”.

Ristleja “Sheffieldil” oli vigastada saanud ьks sхuvхll ja edasisest

lahingust ta osa ei vхtnud. “Scharnhorst” vхttis kursi itta ja Inglise

laevad hakkasid temast aegpidi maha jддma. Aeg-ajalt pццrdus “Scharnhorst”

kaguse, et tulistada ka vццrisuurtьkkidest. Mхlemad Inglise hдvitajate

grupid ьritasid minna torpeedorьnnakule, kuid ikka veel jдtkuvas tormis ei

suutnud nad “Scharnhorstile” jдrele jхuda. Kella 17.40-ks olid ka ristlejad

niivхrd maha jддnud, et “Scharnhorst” vдljus nende tule ulatusest. Jдtkus

vaid lahingulaevade suurtьkiduell. Kuid kell 18.20 hakkas “Scharnhorsti”

kiirus langema. Ta oli saanud tabamuse katlaruumi, kus plahvatus vigastas

aurutorusid ja aurulekke tхttu turbiinide pцrded langesid. Teisest

mьrsutabamusest kiilus kinni vццrisuurtьkitorn. Selle laskemoonakeldris

tekkis tulekahju, mis kandus ьle ka kхrvalasuva keskmise suurtьkitorni

laskemoonakeldrisse. Laskemoonakeldrid tuli uputada, pдrast keldreist vee

vдljapumpamist tulistas keskmine torn edasi, vццritorn aga jдigi vakka.

Kell 18.24 katkestas “Duke of York” tuleandmise, olles selleks ajaks

teinud 52 kogupauka ja vдlja lasknud 520 356-mm mьrsku. “Scharnhorsti”

katlaruumis kдis aga sel ajal kibekiire remonttцц laeva peamehaaniku

korvetikapten Kцningi juhtimisel. Suur osa vigastusi saigi parandatud ja

laeva kiirus, mis vahepeal oli langenud, tхusis aegmццda 25 sхlmeni. Kuid

paistab, et ka admiarl Bey ei uskunud enam oma pддsemisse, sest ta laskis

teele saata Hitlerile mддratud radiogrammi: “Vхitleme viimse mьrsuni!”

Vaevalt kьll admiral Beyl oma tхotust tдita хnnestus ja vaevalt ka Hitler

selle tхotuse tдitmist kontrollida sai. Kindel on aga see, et vahepealne

kiiruse langus vхimaldas Inglise hдvitajail “Scharnhorstile” jдrele jхuda

ja torpeedorьnnakule minna. Esimestena tegid seda “Duke of York” ja

“Jamaicat” saatvad hдvitajad. Nad lдhenesid “Scharnhorstile” paarikaupa –

“Savage” ja “Saumares” peaaegu lahingulaeva kiiluvees, “Scorpion” ja

Norrale kuuluv “Stord” aga paralleelkursil umbes 5 miili lхuna pool. Kahte

esimest hдvitajat mдrgati “Scharnhorstilt” juba kaugelt ja avati nende

pihta tuli 150-mm keskmise kaliibriga suurtьkkidest. “Scorpioni” ja

“Stordi” aga mдrgati lahingulaevalt alles siis, kui need olid talle umbes

miili kaugusel otse vццri ette pццranud. Kui “Scharnhorst” oleks jдtkanud

endist kurssi, oleks ta oma vдikesed vastased vхinud kogu oma allesjддnud

tulejхuga puruks lasta, kuid selle asemel pццrdus ta jдrsult paremale,

pццrates kallalekippujate poole ahtri. Mхlemad hдvitajad saatsidki oma

torpeedod teele. 16 torpeedost tabas ьks katlaruumi kohta ja laeva kiirus

langes 22 sхlmeni.

“Scharnhorst” oli nььd pццrdunud edelasse ja jдi pardaga enne ta

kiiluvees tulnud “Savage’i” ja “Saumaresi” poole. Kahe miili pealt lasksid

need nььd vдlja 12 torpeedot, millest 2 – 3 tabas. “Scharnhorsti” kiirus

vдhenes, samuti vahemaa “Duke of Yorki” ja “Jamaicaga”. Kell 19 avasidki

need uuesti tule. Paarkьmmend minutit hiljem avas tule ka kohalejхudnud

ristleja “Belfast”.

“Scharnhorst” pхle. Jдrjest uutest tabamustest muutusid ta pealisehitused

vormituks rauarusuks. Kell 19.30-ks oli kiirus langenud 5 sхlmeni.

“Scharnhorsti” pihta lasksid oma torpeedod nььd vдlja ristlejad “Belfast”

ja “Jamaica”, seejдrel ka Burnetti ristlejaid saatnud hдvitajad

“Musketeer”, “Matchiese”, “Opportune” ja “Virgo”. Ьhtekokku lasti koos

eespool nimetatud laevadega “Scharnhorsti” pihta vдlja 72 torpeedot,

millest kaheksa tabasid. Tдpseim torpeedokьtt oli ristleja “Jamaica”, mille

kuuest torpeedost tabasid kolm, sundides lahingulaeva kell 19.37 seiskuma.

See oli lхpp. “Scharnhorst” vajus jдrjest rohkem paremale kreeni. Admiral

Bey ja lahingulaeva komandцr merekapten Fritz Hinze lasksid end maha. Kell

19.45 kostis laevalt tugev plahvatus, ta lдks ьmber ja uppus.

Jдrgneva tunni jooksul kammisid Inglise ristlejad ja hдvitajad

“Scharnhorsti” hukkumiskohas merepinda. Veest leiti 36 veel elusat

meremeest ja kapten Hinze laip. Lahingulaeval olnud 2029 mehest oli

hukkunud 1993.

Vхidukal Inglise sхjalaevadel oli kьtust otsakorral ja nad lдksid

Murmanskisse tankima. Sealsed naftahoidlad jдid tьhjemaks ligi 10000

tonnist masuudist.

“Tirpitzi” hukk

1943. aasta sьgisel toimetas Inglise allveelaev Pхhja-Norra rannikule

Alta fjordi lдhistele norralasest leitnandi Petterseni. See noor mees oli

vдrskelt lхpetanud luurekooli Inglismaal ja pidi nььd pikemaks ajaks asuma

Alta fjordi kaldale, et hoida silma peal “Tirpitzil”.

Pettersen leidiski tццkoha ьhe kohaliku ehitusfirma bьroos. Sageli oi tal

asja fjordi kaldale ja et see ei tunduks kaine mehe liigse uudishimuna,

laskis ta endale tekkida joodiku ja kakleja kuulsuse. Selles дhmase nдoga

ringituiajas oli raske kahtlustada teravapilgulist luurajat, kes hoolega

jдlgis “Tirpitzit”.

Jдrgnenud 1944. aasta talvel pommistasid 11. ja 12. veebruaril

“Tirpitzit” 15 Vene pommilennukit. Lahingulaev sai vaid kergeid vigastusi

ja ta remont lхpetati mдrtsi keskpaigas. Pдrast katsetusi sama kuu lхpul

oli “Tirpitz” jдlle lahinguvalmis. Petterseni raadiojaamast lendas see

teade Inglismaale.

30. mдrtsil lдks Scapa Flow’st Norra merele kaks Inglise laevastiku

eskaadrit, mille koosseisus olid lennukikandjad “Victorious” ja “Furious”,

4 eskortlennukikandjat, 2 lahingulaeva, 3 raskeristlejat, 1 kergeristleja

ning 5 hдvitajat. 2. Aprilli pealelхunal kohtusid mхlemad eskaadrid Alta

fjordist 250 miili loode pool.

Leitnant Pettersen oli selleks ajaks muutunud meteoroloogiks, kes saatis

iga kahe tunni tagant inglastele ilmateateid. Ilm oli Alta fjordis

lootustandavalt selge ja цц jooksul lдhenesid Inglise laevad “Tirpitzile”

120 miili peale. Tдpsemalt kьll lдhenesid kхik laevad peale “Duke of

Yorki”. Ьlemjuhataja jдlgis pommitamisoperatsiooni eemalt, pannes selle

vahetu juhatamise oma asetajale admiral Moore’ile.

3. aprilli varahommikul kell 4.15 hakkasid lennukid хhku tхusma. Esimeses

laines lдks teele 21 ьhemootorist pommitajat “Barracuda” hдvituslennukite

saatel. Teises laines, mis lдks teele kell 5.25, oli samuti 21 “Barracudat”

ja 40 hдvituslennukit. Kьmnel pommitajal olid kaasas 725-kilogrammised

soomus lдbistavad pommid, mis inglaste arvestuse kohaselt 1,1 kilomeetri

kхrguselt visatuna pidid “Tirpitzi” soomustekkidest lдbi lццma. “Tirpitzi”

ьlateki soomuse paksus oli 50 mm, selle all oli aga peasoomustekk, mille

paksus oli 100 – 120 mm.

Kell 5.29 hakkasid esimesed pommid langema. Hдvituslennukid puistasid sel

ajal kuulirahega ьle “Tirpitzi” хhutхrjesuurtьkkide meeskondi. Kohe tehti

laeva kohale ka suitsukate, kuid oli juba hilja – lahingulaev sai kolm

tabamust soomust lдbistavate pommidega ja kьmmekond tabamust vдiksemate

pommidega. Teisest lennukilainest oli tabamusi vдhem – ьks soomust

lдbistava pommiga ja viis vдiksemate pommidega.

Inglaste kaotused olid kahe rьnnaku peale neli lennukit; sakslased lasid

alla kaks pommitajat ja ьhe hдvituslennuki, ьks pommitaja oli aga

lennukikandjalt хhku tхusta ьritades vette sulpsatanud ja koos meeskonnaga

uppunud.

“Tirpitz” sai seega ligi 20 pommitabamust, neist neli soomust lдbistavate

pommidega. Kuid pommituslenduril ei pidanud kinni oma instruktsioonidest ja

viskasid soomust lдbistavad pommid alla 200 – 400 meetri kхrguselt.

Peasoomustekist pommid seetхttu lдbi ei lццnud, vaid lхhkesid selle peal.

Laeva ьlemistes ruumides oli vigastusi palju, seal algas tulekahju, surma

sai 122 meeskonnaliiget. Pommiplahvatused raputasid laevakeret nii, et

veealuse osa liitekohtades pudenesid vдlja sinna pдrast kддbusallveelaevade

rьnnakut pandud tsementsegust plommid. Laeva keresse voolas tuhandeid tonne

vett ja laeva sьvis suurenes 2 meetri vхrra. Jдlle oli paigast pхrutatud

ьks turbiin ja osa katlaid, ьks peakaliibrisuurtьki torn jдi

liikumisvхimetuna seisma.

“Tirpitzil” tuli uuesti alustada remonti, mis seekord kestis kolm kuud.

Puksiirid vedasid laeva uuele kohale, kus ta pandi tihedalt vastu kallast

ja piirati mere poolt torpeedovхrkudega.

Juulikuus sai “Tirpitz” lahingukorda, kuid 17. Juulil veidi pдrast

keskццd rьndasid teda jдlle Inglise lennukikandjailt startinud pommitajad.

Pхhja-Norras oli sel ajal polaarpдev, Saksa vaatluspostid teatasid

lдhenevaist lennukeist ning lahingulaeva kohale pandi хigeaegselt

suitsukate. Paksu tossu sisse pommitati umbropsu ning tulu sellest

pommitamisest ei olnud. Mхni aeg hiljem tehti teinegi pommitamiskatse, kuid

loodus oli seekord suitsukatte tegemise enda peale vхtnud – fjordi kattis

paks ja kхrge udu. (Petersen oli selleks ajaks sissekukumise vдltimiseks

juba sealtkandist lahkunud.)

Ka seadpuhku oli inglastel merel hulk laevu admiral Moor’i juhatusel – 3

lennukikandjat, 1 lahingulaev, 4 ristlejat ja 12 hдvitajat. Esialgu nдis,

et seekordne ettevхtmine jooksis tдiesti tьhja, kuid pдris nii ei olnud.

Lennukikandjate kaitseks vдljasaadetud suure tegevusraadiusega “Liberator”-

ja “Catalina”-tььpi merelennukid uputasid 17. Juuli хhtul Saksa

allveelaevad U 347 ja U 361.

18. augutil lдks admiral Moore Home Fleet’i laevadega jдlle Alta fjordi

poole teele. Seekord oli tal kaasas 3 suurt ja 2 eskortlennukikandjat, 1

lahingulaev, 3 ristlejat, 14 hдvitajat ja mitu fregatti. 22. Augusti lхuna

paiku ettevхetud pommitamisel ei saanud “Tirpitz” tabamusi, rьndajad aga

kaotasid kolm lennukit. Sama pдeva хhtul vigastas Saksa allveelaev U 354

Moore’i laevastikust eskortlennukikandjat ja uputas fregati “Bickerton”.

Inglased tegid 23. Augustil “Tirpitzile uue хhurьnnaku ja said seekord kaks

tabamust. Ьks 725 –kg soomust lдbistav pomm kukkus tхesti lдbi

peasoomusteki, kuid ei plahvatanud. Teine, 225-kg pooleldi soomust lдbistav

pomm kukkus ьhe peakaliibrisuurtьki torni katusele, kuid ei saanud selle

130-mm soomust jagu. Sakslased tulistasid seekord alla viis lennukit. Ka

29. Augustil ьritasid lennukid “Tirpitzi” veel kord pommitada, kuid

хigeaegselt pandud suitsukate hoidis seegi kord tabamused дra.

Inglastele sai selgeks, et lennukikandjail baseeruvad vдikesed pommitajad

oma suhteliselt kergete, alla tonni kaaluvate pommidega ei suuda nii suurt

sхjalaeva uputada. Pхhja lasta oli aga “Tirpitzit” ilmtingimata vaja – see

vabastanuks Pхhja-Atlandil liikuvad konvoid Saksa pealveelaevade

kallaletungiohust ja vхimaldanuks saata seni “Tirpitzit” valvavad Inglise

suured sхjalaevad Idalaevastikku jaapanlaste vastu vхitlema.

Ja nььd otsustati “Tirpitzit” rьnnata neljamootorilise raskepommitajatega

“Lancaster”. Kuna need ei suudnud kaks korda vajalikku vahemaad lдbi

lennata, tehti lepe Vene vдejuhatusega, et ?otimaalt startinud lennukid

maanduvad pдrast pommitamist Arhangelski lдhedal. Selline operatsioon

algaski 11.septembril, kui teele lдks 39 “Lancasterit”. Kuid Pхhja-Norras

oli halb ilm ja lennukid lendasid otse Venemaale. 15.septembri koidu ajal

mindi sealt 28 lennukiga tagasiteele ja puistati oma pommid alla. “Tirpitz”

sai ьhe tabamuse 4,5-tonnise pommiga, kaks samasugust pommmi lхhkesid ta

lдhedal. Laeval said vigastada kьtuse- ja хlitankid, nii et tohutu хlilaik

valgus mццda fjordi laiali. Laeval tekkis tulekahju ning ta vццriosa sai

tugeva leki. “Tirpitz” oli jдlle teguvхimetu.

7. oktoobril 1944 lдks Barentsi mere kaldal paiknev Vene 14. armee

rьnnakule seals Saksa 19. mдgikьttide korpuse vastu. 12. oktoobril

vallutati torpeedokaatreilt ja “merekьttidelt” maandatud meredessantiga

Soome sadam Liinahamari. 21. oktoobril jхuti lдbi kitsa Soomemaa siilu –

Petsamo – vдlja Norrasse.

Alta fjord paiknes neist sьndmustest 300 km lддnes, kuid ei olnud teada,

kui kaugele venelased oma rьnnakuhooga vдlja jхuavad, ja “Tirpitz”

otsustati varakult lддne poole viia. Et varjata laeva liikumisvхimetust,

lavastati “Tirpitzi” pukseerimine lahingulaeva iseseisva sхiduna.

Puksiiridena kasutati “Tirpitzi” ees sхitvaid valvelaevu, puksiiritrossid

olid aga tхmmatud vee alt.

18. oktoobril avastasid Inglise luurelennukid “Tirpitzi” Tromsost 3 miili

lддne pool. Juba 29. oktoobril tegid 38 “Lancasterit” talle pommirьnnaku,

kuid tiheda madala pilvituse tхttu ei saadud ьhtegi tabamust. Rьnnakut

kordasid 12. novembril hea nдhtavuse juures. Ja nььd tuli lхpp. Juba

esimesest tabamusest 5,45-tonnise “Talboy”-nimelise pommiga vajus laev

vasakule 30 kreeni. Peagi jдrgnes veel mitu tabamust niisama raskete

pommidega, ahtrisuurtьkkide laskemoonakelder plahvatas ja “Tirpitz” lдks

ьmber, toetudes pealisehitusega pхhja. Kuna vesi oli seal madal, jдi

“Tirpitzi” parempoolne pхhjaosa ьle veepinna. Hukkus 1204 meremeest, neist

suurem osa laeva siseruumides. Sealt suudeti pддsta vaid 82 meest, kes lдbi

laevapхhja lхigatud augu vдlja ronisid.

Euroopa suurim sхjalaev oli muutunud vanarauaks.

Sissejuhatus

Tдnapдeval on vдga populaarne ”Titaaniku” lugu, kuid maailmaajaloos olid

ka teised mereхnnetused, mis tхid endaga kaasa inimohvreid.

See teema on valitud, et uurida mхnede suurlaevade ajalugu.

Kдesolevas tццs kirjutasin Saksa lahingulaevadest, sest just Saksa

lahingulaevad olid kхige vхimsamad.

Lahingulaevad olid II maailmasхja peamine mererelv. Neil oli kхige parem

soomuskatte ja ka kхige suurem suurtьkkide arv.

“Bismarck” ja “Tirpitz” olid sel ajal maailma kхige vхimsamad sхjalaevad.

“Bismarcki” pikkus oli 150 m ja kхrgus 42.5 m, s.o. 17-korruselise hoone

kхrgus. Selle laeva suurtьkid said lasta 22 miili kaugusesse, vaatamata

sellele on need laevad merepхhjal.

Kasutatud kirjandus ja muud allikad

Osvald Nilson “Merelahing”, Tallinn “Koolibri” 1994;

William Manchester “Kruppi relvad”, Tallinn “Eesti raamat” 1974;

Хun Mati “Lahingud Atlandil ja polaarmeredel 1939 – 1945”,

Tallinn “Olion” 1995;

http://web54.sd54.k12.il.us/schools/keller/jmikes/eur/bis.htm

http://www.airartnw.com/bismarck.htm

Sisukord

Sissejuhatus …………………………………………………………………. 4

Saksamaast …………………………………………………………………...5

Inglismaas laevastik………………………………………………………….8

Saksa lahingulaevade ookeaniretked……………………………………..11

”Hoodi” ja ”Bismarcki” hukkumine……………………………………...14

“Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sхidavad lдbi Inglise

kanali ………………………………………………………………………...23

“Scharnhorsti” hukkumine ………………………………………………..28

“Tirpitzi” hukk……………………………………………………………...33

Kokkuvхte…………………………………………………………………...37

Kasutatud kirjandus ja muud allikad…………………………………….38

Lisad

“Leipzig”, “Deutschland”, “Admiral Scheer”

“Gneisenau”, “Bismarck”

“Tirpitz”, “Prinz Eugen”

“Gneisenau” , “Scharnhorst”

Admiral G. Lьtjens

“Bismarck”, admiral J. Tovey, admiral L. Holland

“Hood”, “Rodney”

“Suffolk”, “Norfolk”

“Hoodi” komandцr kommodoor R. Kerr

“Prince of Wales”

Lдbisхit Inglise kanalist

“Tallboy” pommid

Kokkuvхte

Tццs on pььtud seletada mхningate sхjalaevade retked. On nдidatud mхned

episoodid II maailmasхjast.

Mis juhtuks kui ”Bismarckil” хnnestuks tema reid?

Seda ei tea keegi, me vхime ainult oletada.

-----------------------

[pic]

Страницы: 1, 2, 3