Lahingulaev Bismarck

ьlitдhtsaid valitsus- ja sхjavдejuhte. Hitler oli laevastiku asjades vхhik,

kuid talle meeldisid suured sхjalaevad. Ka “Bismarcki” ja “Prinz Eugeniga”

jдi ta rahule ning andis loa neil merele minna.

Hiigellaevad sхitsid Gotenhafenist vдlja 18. Mail. Nende juhatajaks oli

jдllegi mддratud admiral Lьtjens, kes oli oma lipu lasknud heisata muidugi

“Bismarckil”. Vahetult oli aga “Bismarcki” komandцriks merekapten

Lindemann, “Prinz Eugenil” merekapten Brinkmann”.

Kaks pдeva hiljem sхitsid Lьtjensi laevad Taani vдinade, kus neid

mдrgati Rootsi ristlejalt “Gotland”. Peagilдks sellest Londoni poole teele

Stocholmis elava Briti merevдeataS!ee S!ifreeritud telegramm. Nььd lasksid

britlased oma masinavдrgikдima, et Saksa laevade edasisel liikumisel silma

peal hoida. 21. mail keeras admiral Lьtjens oma laevadega sisse Bergeni

lдhedal olevasse Korsfjordenist ja samal pдeval lendas sealt ьle Briti

luurelennuk ning pildistas tulijaid. Tдiendanud oma kьtusevaru, vдljusid

Saksa laevad sama pдeva hilisхhtul Korsfjordenist ja vхtsid kursi ьle Norra

mere loodesse.

Home Fleet’i uus juhataja admiral John Tovey seisis sel ajal oma

lipulaeva lahingulaev “King George V”-ga Scapa Flow’s. Talle laekunud

ettekannetest selgus, et Saksa kaugluurelennukid “Focke-Wulf 200” on

viimastel pдevadel ilmutanud elavat huvi nii Islandi ja Grццnimaa vahel

oleva Taani vдina kui ka Scapa Flow’ merevдebaasi vastu. Teade “Bismarcki”

ja “Prinz Eugeni” mereminekust pani need sьndmused omavahel sidemesse: oli

ilmne, et Saksa laevad ьritavad minna Atlandile, Scapa Flow’d aga

jдlgitakse selleks, et silma peal hoida seda ьritust segada vхivatel Briti

lahingulaevadel ja lahinguristlejail. Tuletame meelde, et Saksa – Vene sхda

veel ei kдinud, jдrelikult ei olnud ka Venemaad varustavaid konvoisid

Grццni ja Norra merel. Pхhja-Ameerika ja Euroopa vahelilsel Pхhja-Atlandi

alal oli aga sel ajal teel 11 konvoid. Neist kuus olid tooraine- ja

tehnikalistiga teel Ameerikast Inglismaale, viis aga olid vдlja sхitnud

Ingllismaalt. Viimastel oli eriti vддrtuslik konvoi, mis vedas sхdureid ja

sхjatehnikat Lдhis-Itta.

Saanud teate, et Saksa laevad on judnud Bergeni lдhedele, hakkas admiral

Tovey valmistuma “Bismarcki” ja “Printz Eugeni” kinnipььdmiseks. Juba

keskццl vastu 22. Maid sхitsid Scapa Flow’st Grццnimaa suunas viitseadmiral

Lancelot Hollandi juhatusel teele lahingulaev “Prince of Wales”,

lahinguristleja “Hood” ja kuus hдvitajat. 22. Mai хhtul tхstsid samas ankru

ka admiral Tovey peajхud – lahingulaev “King George V”, lennukandja

“Victorious”, neli ristlejat ja seitse hдvitajat. 23. Mail jдrgnes admiral

Tovey laevadele veel lahinguristleja “Repulse”.

23. mail hakkasid hargnema otsustavad sьndmused seekordses meresхjaloos.

Inglastel oli sel pдeval Fддri saarte ja Islandi vahel valves kolm

kergeristlejat ning viis traalerit, Islandi ja sellest loode poole jддva,

Grццnimaad ьmbritseva jддlaama vahel aga kaks raskeristlejat – “Suffolk” ja

“Norfolk”. Kell 19.22 mдrgatigi “Suffolkilt” piki jддpiri kagusse rьhkivaid

Saksa laevu. Sakslased “Suffolki” ei mдrganud, kuna see varjus kibekдhku

udusse. Loomulikult anti “Suffolkilt” edasi raadioteade oma avastusest,

kuid see ei jхudnud admiral Toveyni. Ei jхudnud sinna ka “Suffolkilt” tund

aega hiljem antud teade, kui laev udust vдlja sхitis, et vastase asukohta

tдpsustada. Tol ajal olid Taani vдinas kohtunud Inglise ja Saksa laevadel

ka raadiolokaatorid, nii et ьksteist sai jalgida ka udus ja pimeduses.

Ьsna pea sattus Saksa laevadega kokku teinegi Briti ristleja – “Norfolk”.

Vahemaa vastaste vahel oli vaid kuus miili ja “Bismarckilt” avati tuli.

Need olid selle mereretke esimesed suurtьkilasud. “Norfolk” varjas end

suitsukattega ja kiirustas tдiskдigul eemale, tabamusi ta ei saanud.

Loomulikult andis ka “Norfolk” oma kohtumisest raadioteade ja sedapuhku

jхudis see ka laevastiku juhataja admiral Toveyni, kes oli oma laevadega

1100 kilomeetri kaugusel sьndmuspaigast.

Nььd sai Home Fleet’i juhataja hakata juba konkreetselt plaani koostama.

Ta kдskis kontradmiral Wake-Walkeril, kes kдsutas raskeristlejaid “Norfolk”

ja “Suffolk”, jдtkata Saksa laevade jдlgimist, suurtьkilasu distantsile aga

mitte minna. Admiral Holland aga vхis hakata rehkendama, kuhu kurss vхtta,

et sakslasi kohata. Esialgne arvestus nдitas, et “Hood” ja “Prince of

Wales” vхiksid “Bismarckile” ja “Prinz Eugenile” suurtьkitule distantsile

saada 24. Mail kell 1.40. Admiral Holland otsustas, et lahingus asub ta nii

“Hoodi” ja “Prince of Walesiga” tulistama “Bismarcki”, jдttes “Prinz

Eugeni” Wake-Walkeri rislejate hooleks. Nii oleks inglastel mхlema Saksa

laeva suhtes kahekordne suurtьkitule ьlekaal.

Aga nagu ikka kipub juhtuma heade sхjaplaanidega, ajas ka seekordse nurja

juhus, хigemini хige mitu juhust. Kхigepealt kaotasid Wake-Walkeri

ristlejad pдrast keskццd Saksa laevad oma radarite ekraanidelt. Merel algas

tihe lumesadu ja ilmselt jдtkus sellset, et tolleagsete ebakindlate

raadiolokaatorite tццd takistada. Admiral Holland aga arvas, et Saksa

laevad on pццrdunud inglastest lahtirebimiseks tagasikursile, ja pццras oma

laevad seniselt loodekursilt (mis teda otse Saksa laevade peale oleks

viinud) pхhjakursile. Kursimuutuse ajal nдitas kell 0.17 uuel pдeval, 24.

Mail.

Sхitnud tund ja klmveerand pхhja poole, pццrdus admiral Holland kell 2.00

“Hoodi” ja “Prince of Walesiga” jдrsult edelasse, Saksa laevade eelnevat

mдrgatud kursile. Kaasasolnud hдvitajatel kдskis admiral Holland aga

jдtkata sхitu pхhjakursil, sest seni poldud kadunud Saksa laevu avastatud.

Kell 2.47 sai ristleja “Suffolk” saksa laevad uuesti oma radari

ekraanile. Selgus, et need ei olnud kurssi muutunud, vaid liikusid endiselt

paraleelselt jддpiiriga edelasse. Admiral Holland kдskis tхsta oma laevade

kiiruse 28 sхlmele – Saksa laevad osutusid Briti lahingulaevast ja

lahinguristlejast eespool olevaiks ning liikusid peaaegu paralleelkursil,

inglastest paarkьmmend miili loode pool.

Kell 5.30 saadi admiral Hollandi laevadelt radarikontakt Saksa laevadega.

Et sakslastele lдhemale sхita, pццras Holland kolm minutit hiljem oma

laevad 40 paremale. Ja juhtus nii, et selle kursinurga ja veel mхne

дparduse tхttu kadus inglaste esialgu planeeritud kahekordne suurtьkitule

ьlekaal olematusse. Vastaste lдhenemisnurgad olid sellised, et Saksa laevad

said inglasi tulistada kхigist suurtьkitornidest, inglased sakslasi aga

vaid vццritornidest. Ristlejad “Norfolk” ja “Suffolk” olid jддnud liialt

kaugele ega vхtnudki peatselt algavast lahingust osa.

Kell 5.52 tehti mхlemalt poolt esimesed lasud. Vahemaa vastaste vahel oli

sel ajal 24 kilomeetrit, kuid see vдhenes pidevalt. Lahingusse astudes

sхitis “Prinz Eugen””Bismarckist” eespool ja seetхttu peeti admiral

Hollandi lipulaeval “Hoodil” eespool sхitvat laeva “Bismarckiks”. Admiral

Holland kдskis oma laevadel oletava Saksa lipulaeva pihta tule avada ja sai

oma eksitusest aru alles mхned sekundid enne esimest kogupauku. “Prince of

Walesil” taibati kohe, et “Bismarck” on tagumine vastaslaev, ja vaatamata

admiral kдsule sihiti oma torud tхelisele “Bismarckile”. Juba esimese

kogupaugu ajal aga kiilus “Prince of Walesil” ьks vццrisuurtьkk kinni ja

nii vдhenes inglaste poolel lahingus osalevate torude arv veel ьhe vхrra.

Admiral Lьtjens kдskis mхlemal oma laeval tulistada inglaste lipulaeva

“Hoodi”. Teisest vхi kolmandast sakslaste kogupaugust saigi “Hood” tabamuse

keskossa, tal puhkes tulekahju хhutхrjesuurtьkkide laskemoonakeldri juures.

Kell 6.00 pццras admiral Holland oma laevad jдrsult vasakule, et

suurendada vahemaad sakslasteni. Vahemaa vastaste vahel oli sallks ajaks

vдhenenud 13 kilomeetrini ja oli karta, et selliselt vдikeselt distantsilt

lastud soomustlдbistavad mьrsud lццvad tхesti lдbi Briti laevade

tekisoomuse. Ja nii oligi. Pццrde ajal sai “Hood” uue tabamuse, seekord

tхenдoliselt ahtrisuurtьkitornide laskemoonakeldrisse. Laevast lendas taeva

poole tulesammas, mis muutus kohe mustaks suitsusambaks. Paari minutiga

kadus “Hood” veepinnalt ja “Hoodi” kiiluvees sхitnud “Prince of Walesil”

tuli kurssi muuta, et uppuvale vrakile mitte otsa sхita.

Sakslased koondasid nььd oma suurtьkitule “Prince of Walesile” ja see sai

lьhikese aja jooksul kaheksa tabamust. Ьks mьrsk lхhkes otse sillal, ni et

kхik, kes seal olid, said surma vхi haavata. Imekombel jдi tдiesti terveks

vaid laeva komandцr kommodoor Leach. Lisaks sellele muutus mingi tehnilise

rikke tхttu liikumisvхimetuks “Prince of Walesi” neljatoruline

vццrisuurtьkitorn. Sellises olukorras pidas kommodoor Leach paremaks

lahinguvдljalt eemalduda. Nii arvas ka ristlejal “Norfolk” asuv

kontradmiral Wake-Walker, kes oli nььd jддnud Briti sхjalaevade vanemaks

komandцriks. Sest admiral Lancelot Holland oli kadunud merepхhja koos

“Hoodiga” nii nagu ka viimase umbes 1400-liikmeline meeskond

(meresхjakirjanduses kohtab mitmeid erinevaid arve). “Hoodilt” pддsteti

vaid kolm meest – madrus Tilburn, signalist Briggs ja meresхjakooli kursant

Dundas. Ka “Hoodi” komandцr kommodoor R. Kerr oli oma laevaga kaasa lдinud.

Briti laevastiku ьhe tuntuima laeva hukkumine sundis Briti Admiraliteeti

koondama kхiki kдepдrast olevaid jхude “Bismarcki” hдvitamiseks. Admiral

Wake-Walker sai kдsu “Bismarcki” mitte radariekraanidelt kaotada, admiral

Tovey vхttis oma laevadega suuna “Bismarcki” edasiliikumisteele ja

sinnasamasse suundus veel hulk suuri sхjalaevu. Lahingulaev “Ramilles”,

mis saatis konvoid Halifaxi, sai kдsu oma konvoid maha jдtta ja tulla

“Bismarcki” jahtima, lahingulaev “Revenge” sai aga kдsu Halifaxi merele

sхita. Giblartari sхitis ookeanile nn. Laevastikukoondis H, kuhu kuulusid

lahinguristleja “Renown”, lennukandja “Ark Royal” ja kergeristleja

“Sheffield”. Lahingulaev “Rodney”, mis asus Iirimaa ja Grццnimaa vahel, sai

kдsu vхtta kurss edelasse. Ookeanil sхelus ka ristlejaid ja hдvitajaid ning

Briti Admiraliteedi kavandavast klaperjahist “Bismarckile” vхttis ьhtekokku

osa 5 lahingulaeva, 2 lahinguristlejat, 2 lennukikandjat, 12 ristlejat ja

paarkьmmend hдvitajat.

“Bismarck” oli lahingus saanud 2–3 tabamust 356-mm mьrskudega, neist ьhe

vццris olevasse kьtusetanki. See hakkas tugevasti lekkima, jдttes Saksa

lahingulaeva kiiluvette selgesti nдhtava хlijдlje. Ьhtlasi vдhenes ka

“Bismarcki” vхimalik sхidukaugus. Seetхttu otsustas admiral Lьtjens, et

avaookeanile liitlaste laevu jahtima enam ei pьrgita, vaid vхetakse kurss

Prantsusmaa rannikule St-Nazaire’i sadamasse. Sama pдeva хhtul kell kuus

sхitsid “Bismarck” ja “Prinz Eugen” lahku. Seda selleks, et “Bismarcki”

reetlik хlijдlg jдlitajaid vдhemalt “Prinz Eugeni” kannule ei juhataks. Et

sakslasi vahetult jдlitavad admiral Wake-Walkeri ristlejad ei mдrkaks

“PrinzEugeni” kadumist, pццras admiral Lьtjens “Bismarcki” jдlitajale vastu

ja astus nendega tulevahetusse. Kumbki pool tabamusi ei saanud, kьll aga

saavutas Lьtjens oma eesmдrgi – “Prinz Eugen” kaduski mдrkamatult

silmapiiri taha.

24. mail pealelхunal andis admiral Tovey kдsu lennukikandjale

“Victorious” sхita koos nelja ristlejaga 100 miili kaugusele Saksa

laevadest ja rьnnata “Bismarcki” torpeedolennukitega. See laevadegrupp

kontradmiral Curteisi juhatusel lisaks kiirus ja kell 22, kui “Bismarckini”

oli jддnud veel 120 miili, tхusid lennukid хhku. Teele lдks ьheksa

torpeedolennukit “Swodfish” ja kuus lennukit “Fulmar”. Viimastel ei olnud

torpeedosid, need pidid tegutsema luurelennukitena. Vaatamata ццpimedusele

ja vihmapilvedele, leitigi “Bismarck” ja pдrast keskццd saadi temasse ьks

torpeedotabamus, mis, tхsi kьll, eriti rasket vigastust ei tekitanud.

Pilkases ццs lendavad “Swordfishid” leidsid “Victoriousi” raadiomajaka

jдrgi oma emalaeva ja maandusid хnnelikult; kadunuks jдi kaks “Fulmarit”.

Alanud 25. mail kell 1.00 oli “Bismarckil” veel ьks lьhike tulevahetus

Wake-Walkeri ristlejapaariga. Sakslastel хnnestus jдlitajad kaugemale

peletada ja kell 3.06 kaotasid need jдlle “Bismarcki” oma

radariekraanidelt.

Briti kaugluurelennukid, lennukandjatel baseeruvad lennukid ning laevad

otsisid “Bismarcki” meeleheitlikult. See aga suundus esialgu Hispaania

ranniku suunas, et olla vхimalikult kaua vдljas Briti saartel baseeruvate

luure- ja pommilennukiite tegevusraadiusest. 25. mail hommikul kella 10.30

paiku mццdus “Bismarck” admiral Tovey laevadegruppi ahtri tagant umbes 100

miili kauguselt. Veerand tundi hiljem sai admiral Tovey Londonist

Admiraliteedist raadioteate, et Briti raadioluure on kinni pььdnud

“Bbismarckilt” saadetud raadiotelegrammi ning selle jдrgi vдlja peilinud ta

asukoha. See nдitavat, et “Bismarck” on ilmselt asunud suure kaarega

tagasiteele, vхttes suunas Fддri saarte ja Islandi vahele. Muidugi keeras

admiral Tovey nььd ka oma laevadel otsa ьmber ja kiirustas teatatud suunas

teele. Sinnapoole pццrasid oma ninad jдrgnevail tundidel mitmed teisedki

laevadegruppid.

Tegelikult oli aga Admiraliteedist saadud teade vale – kohalesaadetud

lennukid ei avastanud vдljapeilitud ega selle lдhikonnas “Bismarckist”

jдlgegi. Jдllegi jдi vaid ьle oletada, kuhu siis “Bismarck” ikkagi kursi on

vхtnud. Suurem osa Admiraliteedi “helgeid pдid” kaldus nььd pдrast pikka

analььsi arvama, et kьllap on “Bismarck” teel Prantsusmaa rannikule, sinna,

kus “Gneisenau” ja “Scharnhorst” teda juba ees ootavad. Ja 25. mail хhtul

kell kuus said ookeanil olevad Briti laevad uue instruktsiooni – otsida

“Bismarcki” Bresti sadamasse viivalt laevateelt. Sellele suunale pццrdus ka

Home Fleet’i juhhataja admiral Tovey oma lipulaevaga, kuid selleks ajaks

oli ta “Bismarckist” 150 miili tahapoole jддnud. Muidugi ei teadnud admiral

Tovey ise sellest.

“Bismarcki” avastasid inglased uuesti alles 26. mai hommikul kell 10.30.

“Bismarcki” leidis luurevesilennuk “Catalina”. Saksa lahingulaevalt avati

selle suunas tihe хhutхrjetuli, kuid vigastatud lennukilt saadeti

radiogramm laeva koordinaatidega ja kursiga.

Osutus, et koondis H, kuhu peale lennukandja “Ark Royal” kuulusid

mдletatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja kergeristleja “Sheffield”,

oli vaid 70 miili “Bismarckist” ida pool. Lahinguristleja “Renown” oli

relvastatud kuue 381-mm suurtьkiga “Bismarcki” kaheksa samakaliibrilise

vastu, soomuskate oli aga “Renownil” “Bismarcki” omast kindlalt хhem.

Seetхttu ei usaldatud “Renowni” “Bismarckiga” kahevхitlusse saata.

“Bismarcki” lдhedale saadeti hoopis risleja “Sheffield”, et see “Bismarcki”

manццvreid oma raadolokaatoriga jдlgiks.

Kella 14 paiku startisid lennukikandjalt “Ark Royal” 14 torpeedolennukit

ja vхtsid suuna “Bismarckile”. Lahingupalavikus aga satuti rislejale

“Sheffield” ja lasti oma torpeedod selle peale vдlja. “Sheffieldi” mehed

pддsesid siiski vaid paraja ehmatusega.

Sama pдeva хhtul kell kuus sai lahingulaev “Rodney” kokku admiral Tovey

lipulaeva “King Georg V”-ga. “Bismarckist” asuti kirdes ja veidi tagapool.

Lдheduses olid teatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja lennukikandja

“Ark Royal” ning need neli laeva olidki kхik need suured Briti sхjalaevad,

mida “Bismarcki”-vastase lццgijхuna vхis arvestada. Sest kolm suurt laeva

olid kьtusepuuduse дhvardusel jahi lхpetanud – lahinguristleja “Repulse”

oli juba 25. mai lхuna paiku suundunud Islandile, lahingulaev “Prince of

Wales” oli sama pдeva pealelхunast ja lennukikandja “Victorius” 26. mai

lхunast vхtnud kursi sinnasamase. Lahingulaev “Ramilles” ja “Revenge” olid

aga sadu miili “Bismarkist” ning Tovey laevadest lддne pool ja nende

kohalejхudmisega lahingusse ei saanud arvestada. “Bismarcki” kaugus tema

tхenдolisest sхidusihist Brestist oli aga selline, et ilmselt juba jдrgmise

pдeva, 27. mai хhtuks olnuks ta kohal.

Arvestanud kхiki neid asjaolusid, tuli admiral Tovey pessimistlikule

jдreldusele, et kui eeloleval ццl ei хnnestu “Bismarcki” kiirust vдheneda,

siis jдrgmisel ei ole teda enam mхtet lahingulaevadega jдlitada – niikuini

lдheb “Bismarck” eest дra!

Seepдrast tegid 26. Mail Ёhtul kella 20.47 ja 21.15 vahel “Arc Royali”

torpeedolennukid uue rьnnaku “Bismarcki” vastu ja seekord oli see edukas –

13 vettelastud torpeedost tabasid kaks mдrki. Ьks torpeedo pхrkas vastu

pardasoomust ega teinud laevale erilist viga, teine aga sattus ahtrisse,

kus vigastas sхukruvisid ja roole. “Bismarcki” saatus oli otsustatud – ta

kiirus langes ja manццverdusvхime vдhenes.

Vaevalt sai torpeedolennukite rьnnak lхpetada, kui pдrast 22.30 algas

viie hдvitaja torpeedorьnnak “Bismarckile”. See oli 4. Hдvitajale flotill

kommodoor Viana juhatusel, kuhu kuulusid Briti hдvitajad “Cossack”,

“Maori”, “Sikh” ja “Zulu” ning inglaste poolt Poola eksiillaevastikule

antud “Piorun”. Polteist tundi kestnud torpeedorьnnaku tulemusel sai

“Bismarck” tхenдoliselt kaks torpeedotabamust, mis veelgi vдhendasid ta

lahinguvхimet.

27. mai hommikul liikus “Bismarck” veel vaid vaevaliselt 8-sхlmelise

kiirusega. Nььd хnnestus admiral Toveyl talle lahingulaevadega “King Georg

V” ja “Rodney” lдhedale sхita. Kell 8.47 avati “Rodneylt” tuli, minut

hiljem hakkasid paukuma ka Tovey lipulaeva suurtьkid ja veel minuti pдrast

ka “Bismarcki” omad. Saksa sхjalaevad olid alati silma paistnud oma

suutьkitule tдpsusega ja ka seekord nдis algul, et kohe-kohe saab “Rodney”

pihta. Kuid siis hakkasid “Bismarcki” suurtьkitule tдpsus ja tihedus

vдhenema. “Bismarck” sai ise tabamusi ja kella 10.15 paiku pхles ta juba

nagu jaanituli.

Admiral Tovey kдskis suurtьkitule lхpetada. Kuna ka “Bismarckilt” enam ei

tulistatud, sхitis talle lдhedale raskeristleja “Doorsethire” ja laskis

Saksa lahingulaeva paremasse pardasse kaks ja vasukusse ьks torpeedo. Kell

10. 36 lдks “Bismarck ьmber ja uppus. Ellujддnud sakslased on vдitnud, et

“Bismarck” ei uppunud mitte inglaste mьrskude ja torpeedode tagajдrjel. Ta

olevat uputanud sakslased ise kingstonite avamisega, et laev inglaste kдtte

ei satuks.

Koos “Bismarckiga” uppus 2303 elusat ja surnud saksa meremeest. Pддses

vaid 115 meest. Neist 110 korjasid vдlja ristleja “Dorsetshire” ja hдvitaja

“Maori”. Kolm meest vхeti hiljem Saksa allveelaeva U 74 ja kaks meest

ilmavaatluslaeva “Sachsenwald” pardale.

Tallinnas elav vanahдrra Voldemar Grossberg mдletab omaaegsetest

sхjamehelugudest, et hiljem olevat paar “Bismarcki” meeskonna liiget

kummipaadis Prantsusmaa randa jхudnud, kuid sakslased olevat ise nad maha

lasknud. Meestele pandud sььks, et nad oma laeva enne lahingu lхppu maha

oli jдtnud, sest kust nad muidu terve kummipaadi oleksid saanud!

Samal ajal kui kдis eespool kirjeldatud klaperjaht “Bismarckile”, sхitis

ristleja “Prinz Eugen” segamatult lхuna poole. 26. Mail jхudis ta 40

pхhjalaiusele Assooridest lддne pool, kus kohtus Saksa tanklaevaga. 4000

tonni kьtuse ьmberpumpamine vхttis aega mitu pдeva ja alles 29. Mail lдks

“Prinz Eugen” teele ida poole. 1. Juuni хhtul jхudis ta Bresti.

“Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sхidavad lдbi Inglise kanali

1942. aastal talvel, pдrast ebaхnnestunud pealitungi Moskvale, hakkas

Hitler kartma vхimalikku Briti dessanti Norrasse. Et seda takistada,

Страницы: 1, 2, 3