Lahingulaev Bismarck

Lahingulaev Bismarck

Pдrnu Sьtevaka Humanitaargьmnaasium

Saksamaa lahingulaevad

Aastatцц

Roman Belogurov

Secunda loodus

Juhataja: Rainer Saks

Pдrnu 1999

Saksamaast

Vastavalt Versilles’ lepingu otsusele anti suurem osa Saksamaa 1

maailmasхja aegsest laevastikust ьle vхitjariikidele. Saksa laevastikul

lubati pidada vaid 6 soomuslaeva, 6 kergeristlejat, 12 hдvitajat, 12

torpeedopaati ja sellist hulka traalerid, mis oli vajallik ьmbritsevate

merealade puhastamiseks miinidest. Kхik Saksa allveelaevad tuli дra anda

vхi hдvitada ja uute allveelaevade juurdeehitamine oli keelatud.

Sakslased jдtsid tхepoolest esialgu alles kuus soomuslaeva. Uues

sхjalises situatsioonis vхis neid kasutada kui ujuvpatareisid, mitte kui

laevu, millega merelahinguid pidada. Kergeristlejaid jдi 1 maailmasхja

jдrgsesse Saksa laevastikku millegipдrast siiski kaheksa – kaks ьle lubatud

arvu.

2 maailmasхja alguseks oli eelnimetatud laevadest alles veel vaid kaks

soomuslaeva – ”Schlesien” ja ”Schleswig-Holstein”, mida kasutati

suurtьkiхppelaevadena. Kхik kaheksa 1 maailmasхja aegset kergeristlejat

olid vahepealse 20 aastag kas sulatusahjudesse rдnnanud vхi kai ддres

roostetavateks ujuvkasarmuteks saanud. Vahepeal aga oli ehitatud kuus uut

kergeristlejat , mis kхik kandsid Saksa linnade nimesid. Neist esimesena

sai 1925. aastal valmis ”Emden”.

Aastail 1929-1930 said valmis kolm kergeristlejat: ”Karlsruhe”,

”Kцningsberg” ja ”Kцln”. Nende pikkus oli 174 meetri ja relvastatud olid

need ьhesa 150-mm suurtьkiga. Lisaks 63000-hobujхulistele auruturbiinile,

mis andsid neile laevadele kiiruseks kuni 32 sхlme, olid selle seeria

kergeristlejail abijхuseadmeiks veel 1800-hobujхulised diiselmootorid. Need

olid tunduvalt vдiksema kьtusekuluga kui auruturbiinid ja nende abil vхis

laev 10-sхlmilise kiirusega lдbi sхita kuni 10000 meremiili (18500 km).

Laevade veevдljasurve oli 6650 tonni, kuid kuna Versailles’ lepinguga oli

mддratud, et Saksa laevastiku kergeristlejate veevдljasurve vхi olla kuni

6000 tonni, siis oma uute ristlejate seesugusest veevдljasurvest sakslased

ametlikult teatasidki.

Aastail 1931 ja 1935 said valmis veel kaks kergeristlejat – ”Leipzig” ja

”Nьrnberg. Olles ligikaudu samade mххtmete ja pхhirelvastusega nagu eelmise

seeria laevadki, oli neil rohkem хhutхrjerelvastust ja eelmistest erinev

jхuseade, mis koosnes 60000-hobujхulistest turbiinidest ja 12400-

hobujхulistest diiselmootoreist.

Aastail 1928-1932 alustati Saksamaal kolme sхjalaeva ehitamist, mis

ьldlevinud pхhimхttest lдhtudes ei mahtunud ьhtegi tolleaegsesse

laevaklassi. Need olid raskeristleja mххtudega laevad, mille

pearelvastuseks oli kuus 280-mm suurtьkki kahes soomustornis. Sakslased ise

nimetasid oma loomingu soomuslaevadeks (Panzerschiff), inglased aga

mхtlesid nende jaoks vдlja naljatermini – pocket battleship –

taskulahingulaev. See nimetus lдks kдibele paljudes keeltes, ka eesti

keeles. Kuna Versailles’ lepinguga oli Saksamaa lubatud ehitada

soomuslaevuveevдljasurvega kuni 10000 tonni, siis nende laevade sellisest

veevдljasurvest ametlikult teatatigi. Tegelikult oli kahe esimese laeva –

”Deutschlandi” ja ”Admiral Scheeri” tдelik veevдljasurve 15800 tonni,

seeria viimasel laeval ”Admiral Graf Speel” koguni 16200 tonni.

”Deutschland” sai valmis 1933, ”Admiral Scheer” 1934 ja ”Admiral Graf Spee”

1936. Jхuseadmeiks olid taskulahingulaevadel diiselmootorid, mis

vхimaldasid ”Admiral Scheeril” ja ”Admiral Graf Speel” tдiendava

tankimiseta lдbi sхita kuni 19000 miili (35000 km), ”Deutschlandil” aga

koguni 21500 miili (40000 km). See on keskeltlдbi kaks korda rohkem, kui

oli tolleagsete tavapдraste – auruturbiinide ja хlikьttega lahingulaevade

lдbisхidukaugus.

Pдrast natside vхimuletulekut sai Saksamaa vдlispoliitika ьheks

pхhiliseks survesuunaks Versailles’ lepingu sхjaliste kitsenduste

kaotamine. Ja 18. juunil 1935 sхlmitigi Londonis Inglise-Saksa

merevдekokkulepele, mis tьhistas senised Saksa laevastikku kammitsenud

piirangud. Inglismaa andis oma nхusoleku, et Saksamaa vхib ehitada endale

pealveelaevastikku, mille tonaaz oleks 35% Inglismaa pealveelaevastiku

kogutonnaazist, ning allveelaevastiku, mille tonaaz oleks 45% Inglismaa

allveelaevastiku kogutonnaazist.

Tegelikult oli Saksamaa oma uut laialdast laevaehitusprogrammi alustanud

juba enne merevдekokkuleppe sхlmimist. Allveelaevu hakati ehitama ilmselt

juba 1934. Aastal, sest esimene neist sai valmis vaid 11 pдeva pдrast

merevдekokkuleppe sхlmimist – 29. juunil 1935.

Londoni lepe andis Saksamaale хiguse ehitada kaks 35000-tonnise

veevдljasurvega lahingulaeva. Uute lahingulaevade ehitamisega tehti algust

1936. aastal ja need olid juba tхsised laevad, mis said endale kaheksa 381-

mm peakaliibrisuurtьkki. Vettelaskmisel ”Bismarck” ja ”Tirpitz” nimeks

saanud laevad olid sхja algul veel ehitamisel ja valmis said need alles

vastavalt 1940. ja 1941. aastal. Ja muidugi pole ime, et needki laevad

osutusid lubatuist veidi kopsakamaiks – ”Bismarcki” tдisveevдljasurveks sai

ligi 51000 ja ”Tirpitzil” koguni ligi 53000 tonni.

Londoni lepe lubas Saksamaal ehitada veel viis 10000-tonnise

veevдljasurvega raskerislejat. Ja aastail 1935-1937 alustatigi viie risleja

ehitamist, mis vettelaskmise jдrjekorras said nimeks ”Admiral Hipper”,

”Blьcher”, ”Prinz Eugen”, ”Seydlitz” ja ”Lьtzow”. Relvastatud olid need

kьll Washingtoni konverentsi otsusele vastavalt, kuid kippusid jдlle

lubatust suuremad tulema – tдisveevдljasurvega 18200-18400 tonni. Aga see

selgus muidugi alles pдrast sхda- nagu teistegi suurte Saksa sхjalaevade

puhul.

Sхja alguseks sai valmis ainult ьks raskeristleja – ”Admiral Hipper”.

”Blьcher” sai lahingukorda 20. septembril 1939 ja ”Prinz Eugen” 1. augustil

1940. ”Lьtzow” mььdi 1940. aastal suures sхprustuhinas Nхukogude Liidule,

kus kandis esialgu ”Petropavlovski”, aastail 1944 – 1953 aga ”Tallina”

nime. Ristleja oli Saksamaalt дra toodud ilma turbiinideta ja vaid osalise

relvastusega ja nii ta jдigi, sisuliselt sai teda kasutada vaid

ujuvpatareina. Seeria viiendast laevast – ”Seydlitzist” ьritasid sakslased

sхja jooksul ehitada lennukikandjat, kuid see tцц jдi lхpetamata.

Allveelaevu jхuti Saksamaal sхja alguseks valmis ehitada 57. Neist 30 oli

vдikesi (lдhitegevusallveelaevu), 18 keskmist allveelaevu ning 9 suurt

ookeaniallveelaeva.

Kuni 1935. aastani kandis Saksamaa laevastik nimetust Reichsmarine, sealt

alates Kriegsmarine. Laevastiku juhataja oli sхja algul 63-aastane

suuradmiral Erich Raeder.

Inglismaa laevastik

Pдrast I maailmaasхja lхppu oli Inglismaal tohutu sхjalaevastik, kuhu

1919. Aasta 1. Jaanuari seisuga kuulus 33 lahingulaeva, 9 lahinguristlejat,

21 soomuslaeva, 114 ristlejat, 514 hдvitajat, 155 allveelaeva ning juba

isegi 3 lennukikandjat.

Kui saabus rahuaeg, osutus suur osa neist laevadest tarbetuks ja nende

ьlalpidamine (ka konserveerituina) riigieelarvele koormavaks. Pealegi oli

suur osa laevu vananenud, eelkхige soomuslaevad ja torpeedopaadid.

Juba aastail 1920–1921 lammutati kaks lahingulaeva, erilise hoo sai Briti

lahingulaevade lammutamine pдrast Washingtoni konverentsi. Sel konverentsil

mддrati, et Inglismaa lahingulaevade ja lahinguristlejate kogutonnaaZ vхib

olla 525000, ьle selle mддra olevad laevad tuli likvideerida. Ja nii lдkski

aastail 1922 –1932 lammutamisele 17 Briti lahingulaeva ning kuus

lahinguristlejat. Ьks lahingulaev mььdi T?iilile, ьks lahingulaev uputati

mдrklaevana teiste laevade suurtьkitulega ja ьks lahinguristleja uputati

lihtsalt niisama merre. Paar lahingulaeva sai abilaevadeks ja

tegevlaevastikku jдeti vaid kaks seeriat 381-mm suurtьkkidega relvastatud

lahingulaevu, kokku kьmme laeva.

Alles jдeti ka kaks 381-mm suurtьkkidega relvastatud lahingurislejat –

”Renown” ja ”Repulse”.

Uute laevade poolest tдienes Briti laevastik kahe sхja vahel kahe

lahingulaeva ja ьhe lahinguristleja vхrra. 1916. Aastal alustati nelja

lahinguristleja ehitamist, kuid samal aastal toimunud Jььti merelahingus

hukkus kolm Briti lahinguristlejat. Oli ilmne, et seni ehitatud

lahinguristlejate kaitsekonstrktsioon on pхhjalikult puudulik. Esialgu

ehitati siiski kхiki nelja alustatud lahinguristlejat inertsist edasi, kuid

lхpetati siis 1918. Aastal kolme laeva edasiehitamine. Valmis sai vaid ьks

- ”Hood”, millele pandi esialgse projektiga vхrreldes peale tдiendavalt

5100 tonni soomust. 1920. Aastal laevastikule ьle antud ”Hood” oli oma

44600-tonnise veevдljasurvega ning 263-meetrise pikkusega jдrgneva 20

aasta jooksul maailma suurim sхjalaev.

1922. aastal alustati Inglismaal kahe uue lahingulaeva ehitamist, mis

said valmis 1927. Need – ”Nelson” ja ”Rodney” – olid Briti laevastikus

ainukesed lahingulaevad, mis olid relvastatud 16-tolliste – 406-mm

suurtьkkidega. Kхik ьheksa peakaliibrisuurtьkki paiknesid neil kolmes

vццritekil lдhestikku asuvas soomustornis. Kuid nende laevade puuduseks oli

nхrk jхuseade – vaid 45000-hobujхulise vхimsusega auruturbiinid andsid

neile kiiruseks 23 sхlme. Tulevaste Saksa lahingulaevadega ei olnuks neist

vхiduajajaid. Kuid arvestagem, et see oli aeg, kus inglased olid veel

kindlad, et mingeid Saksa lahingulaevu ei saagi olema.

1937. aastal pandi Inglismaal kiilud maha viiele uuele lahingulaevale,

mille nimedeks pдrast valmistamist said ”King Georg V”, ”Prince of Wales”,

”Duke of York”, ”Anson” ja ”Howe”. Millegipдrast relvastati need muidu

korralike kaitsekonstruktsioonidega laevad 356-mm suurtьkkidega,

vдiksematega kui kхigil eelmainituil. Kхik selle seeria lahingulaevad said

valmis juba sхja ajal, aastail 1940 – 1942.

Lennukkikandjaid oli Briti laevastikus II maailmasхja algul seitse – ”Ark

Royal”, ”Argus”, ”Courageous”, ”Eagle”, ”Furious”, ”Glorious” ja ”Hermes”.

Neist ainult ьks – ”Ark Royal” – oli uus, 1938. Aastal valmis saanud laev,

ьlejддnuist oli noorim 1924. Aastal valminud ”Hermes”, mis oli ьhtlasi

esimene spetsiaalselt lennukikandjaks ehitatud laev Briti laevastikus.

Ьlejддnud viis laeva olid I maailmasхja aegsed ьmberehitatud laevad. Sхja

algul oli ehitamisel veel neli lennikikandjat – ”Illustrious”,

”Formidable”, ”Victorious” ja ”Indomitable”. Neist kahe esimese korpused

olid juba vette lastud.

Ristlejaid oli Briti laevastikus I maailmasхja lхpul tohutu arv – 114.

Kahe sхja vahel ьle saja neist lammutati, muudetati abilaevadeks vхi

ujuvkasarmuiks. II maailmasхjast vхttis osa vaid kьmmekond I maailmasхja

lхpuaastail ehitatud kergeristlejat.

II maailmasхtta astus Inglismaa 64 ristlejaga. Neist 17 oild

raskeristlejad, mis jagunesid kolme tььpi. Kaks otse pдrast I maailmasхda

ehitatud laeva – ”Frobisher” ja ”Hawkins” – olid relvastatud vanamoeliste

kaitsekilpidega varustatud 191-mm suurtьkkidega, mis asusid igaьks omaette

pццrdalusel. Alates 1928. Aastast hakkas Briti laevastikku jхudma 203-mm

suurtьkkidega relvastatud ristlejaid, mille suurtьkid olid paarikaupa

soomustornides. Kaks ristlejat – ”Exeter” ja ”York” – olid relvastatud kuue

203-mm suurtьkidega, kolmteist ”Country”-klassi ristlejat aga kaheksa

samakaliibrilisega. Muide ”Country”-nimelist ristlejat ei olnud tegelikult

olemas, see sхna tдhendab inglise keeles krahvkonda ja sellesse klassi

kuulus kьmme Inglismaa krahvkondade nimelist ristlejat: ”Kent”, ”Norfolk”,

”Suffolk” , ”Berwick” jne.

Kergeristlejaid oli II maailmasхja alguseks Briti laevastikus 47. Neist

25 olid vanamoelised, aastail 1917 – 1926 ehitatud laevad, mis olid

relvastatud ьksikult asetsevate, kaitsekilpidega varustatud 102-, 127- vхi

152-mm suurtьkkidega. 22 laeva olid aga moodsad, soomustornides asuvate 152-

mm suurtьkkidega relvastatud ristlejad, mis hakkaid laevastikku ilmuma

alates 1933. Aastast.

Inglismaa laevastik koosnes mitmeist laevastikukoondistest, mis paiknesid

ьle kogu maailma. Suurim laevastikukoondis oli Inglismaa koduvetes baeeruv

Home Fleet, mida juhatas admiral Charles M. Forbes.

Saksa lahingulaevade ookeaniretked

22. jaanuaril 1941 lдksid Kielilst merele Saksa lahingulaevad ”Gneisenau”

merekapten Faini juhatusel ja ”Scharnhorst” merekapten Hoffmani komando

all. Lahingulaevade paari ьldjuht oli seekord viitseadmiral Gьnter Lьljens.

Algas operatsioon ”Berlin” – ”Gneisenau” ja ”Scharnhorsti” kahekuuline retk

mццda Atlandi ookeani Briti saari varustavate laevade hдvitamiseks.

Pхhjamerele jхudnud, sхideti esialgu piki Norra rannikut pхhja poole,

seejдrel aga pццrduti jдrsult edelase, et piki Islandi lхunarдnnikut

Grццnimaa vetese jхuda. Kuid Islandi lхunatipu lдhedal satuti Briti

valveristlejale ”Naiad” ja pццrduti tagasi. Muidugi ei olnud 133-mm

suurtьkkidega relvastatud kergeristleja mingiks takistuseks 280-mm

suurtьkkidega relvastatud lahingulaevadele, asi oli muus – sakslased

tahtsid avaookeanile jхuda mдrkamatult. Sakslased avastasid Briti

valveristleja raadiolokaatoriga ja lootsid, et see neid veel mдrganud ei

ole. ”Naiadilt” aga mдrgati tulijaid siiski ja teatati sellest oma

laevastikujuhatusele. Inglise laevastik alustaski ettevalmistusi Saksa

lahingulaevade jahtimiseks, kuid kuna ”Naiad” kaotas mдrgatud laevad

silmist, lхpetati selleks korraks ka jahiettevalmistused.

”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” aga sхitsid sel ajal tuhantkond kilomeetrit

tuldud teed tagasi ja jхudnud Norra mere keskele, pццrdusid pхhjakursile.

Greenwich’i merediaani lдhedal sхideti ьle pхhja polaarjoone ja Jan

Mayeni saart lддnde jдttes liiguti Jддmerele, kuni jддpirini umbes 74

pхhjalaiusel. Sealt edasi liiguti piki jддpiri lддnde, seejдrel aga piki

Grцnimaa rannikut edelase.

5. veebruaril jхuti Grццnimaa lхnatipu juurde, kust pццrduti kagusse ja

jхuti kolm pдeva hiljem Kanada – Inglilsma laevateele. Ja seal nдis, et

tuligi vastu tхeline saak – Halifaxist vдljunud konvoi HX 106. ”Gneisenau”

ja ”Scharnhorst” lahknesid, et rьnnata konvoid nii pхhjast kui lхunast.

Kuid siis jдrsku selgus, et konvoiga on kaasas vana, 1 maailmasхja aegne

lahingulaev ”Remilles”. Admiral Lьtjens oli aga Saksa laevastiku juhatajalt

admiral Raederilt saanud kategootilise instruktsiooni, et 381-mm

suurtьkkidega relvastatud lahingulaevade ja lahinguristlejatega ei tohi ta

mingil juhul lahingusse astuda. Ja nii tulgi konvoi HX 106 rahule jдtta.

Admiral Lьtjens vхttis oma terashiiglastega nььd kursi loodesse ja

jхudnud uuesti Grццnimaa lхunatipu juurde, vхttis tanklaevadelt kьttust.

Seejarel sхtis ta lхunase ja pццrdus uuesti Kanada – Inglisma laevateele.

22. veebruari hommikul kohatigi seal kolme kaubalaeva ja kahte tanklaeva,

mis liikusid ilma sхjalaevade saateta. Loomulikult lasti kхik laevad pхhja.

Pдrast seda likusid ”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” edasi lхunasse, vхtsid

27.-28. veebruaril vastusхitnud tanklaevadelt veel kord kьtust ja pццrdusid

nььd Aafrika, tдpsemalt Mauretaania rannikule. Seal kohatigi uut konvoid,

kuid sellel oli kaitseks kaasas Briti lahingulaev ”Malaya”.

Admiral Lьtjens pццras oma laevad loodesse. 9. mдrtsil kohati ьksikut

Kreeka kaubalaeva “Marathon” ja lдhemal asuv “Scharnhorst” laskis selle

pхhja.

Paar pдeva hiljem vхtsid Saksa lahingulaevad kursi kхige tihedam

liiklusega Euroopa – Ameerika laevateele. Ja seal satugi tхsiselt suurele

saagile – 15. ja 16. mдrtsil uputati kokku 16 laeva, mis olid oma

konvoidest maha jддnud ja nььd ьksikult ja grupikaupa sakslaste

suurtьkitorule ette tossutasid. Korraks nдhti kaugelt ka Briti lahingulaeva

“Rodney”, kuid selle 16-tollise suurtьkkidele ette muidugi ei tikutud.

“Rodney” 23-sхlmiline maksimaalkiirus aga ei lasknnud sel mхeldagi 31-

sхlmelist kiirust arendavate Saksa lahingulaevade jдlitamisele.

17. mдrtsil sai admiral Lьtjens kдsu reid katkestada. Seda ta tegigi ja

sхitis 22. mдrtsil sisse Prantsuse sadamasse Bresti. Kahekuulise reidi

tulemused oli “Gneisenau” ja “Scharnhorst” uputanud 22 laeva kogutonnaziga

116000 brt. Vдhe sellest, neil хnnestus segi ajada Kanadast Inglismaale

siirduvate konvoide graafik, mis tekitas Inglise majanduse tхsiseid

hдireid.

”Hoodi” ja ”Bismarcki” hukkumine.

Samal ajal kui “Gneisenau” ja “Scharnhorst” mццda Atlandit tiirutasid,

tдienes Saksa laevastik uue lahingulaevaga. See oli “Bismackiga” sama tььpi

“Tirpitz”, mis sai lahingukorda 25. veebruaril 1941. Seega oli nььd Saksa

laevastikul neli moodsat lahingulaeva ja Saksa laevastiku juhatusel tekkis

kange tahtmine teha ьks tхsine reid, kus enam ei pruugiks Briti

lahingulaevade ja lahinguristlejate jдmedate suurtьkkitorude eest arglikult

pageda. Vдrskelt valminud “Tirpitz” otsustati seekord siiski veel

koduvetesse harjuma jдtta ja merele minna “Bismarcki”, “Gneisenau”,

“Scharnhorsti” ja ristleja “Prinz Eugeniga”. Staabipaberitel kandis

plaaneritud reid nimetust “Rheinьbung” – “Хppus Reinil”. “Bismarck” ja

“Prinz Eugen” pidid merele minema Gotenhafenist “Gneisenau” ja

“Scharnhorst” Brestist. Kokku pidi saadama alles Atlandil.

Vдljasхit sellele operatsioonile oli mддratud 4. Maile, seega saanuksid

“Gneisenau” ja “Scharnhorsti” mehed vahepeal poolteist kuud kindlat maad

all tunda.

Aga plaan paberil ei tдhenda veel seda, et nii lдhebki. Nii ka seekord.

6. Aprillil tegi Inglise lennuvдgi хhurьnnaku Brestis seisvatele Saksa

lahingulaevadele ja “Gneisenau” sai lennukitorpeedo tabamuse paremasse

pardasse just arhtrisuurtьkitorni ette. Lisaks augule korpuses kхverdusid

ka kaks sхuvхlli ja laev vajas pхhjalikku, kuudepikkust remonti.

23. aprillil aga sхitis ristleja “Prinz Eugen” omakorda tхenдolist

Inglise pдritoluga magneetmiinile ja sai vigastuse, mille parandamine

vхttis aega mitu nдdalat. Sellega oli aga juba 4. mai, “Rheinьbungi”

alguspдev mццdas.

Saksa merevдe staabis Seekriegsleitung’is tuli operatsioon “Rheinьbung”

uuesti pхhjalikult lдbi vaadata. Lisaks eespool nimetatud “Gneisenau” ja

“Prinz Eugeni” vigastusele osutus lahinguvхimetuks ka “Scharnhorst”. Tal

oli mingi hдda turbiinides, mis samuti vajas mitmekuulist remonti. Seega

oli mддratud tдhtajal lahingukorras vaid lahingulaev “Bismarck”, mis seisis

Gotenhafenis. Maikuu esimesel dekaadil pidi korda saama ka Gotenhafenisse

tulnud “Prinz Eugen”. Need kaks laeva, kaks korda vдhem esialgu

planeeritust, jдidki nььd “Rheinьbungi” lццgijхuks. Peale “Bismarcki” ja

“Prinz Eugeni” pidid merele minema veel viis tanklaeva ning kaks

kuivlastilaeva, et varustada sхjalaevu avaookeanil.

12. mai ennelхunal ilmus mereleminekuks valmistuvaid sхjalaevu

inspikteerima kхrge komisjon, kхrgem vхimalikest: Hitler, laevastiku

juhataja admiral Raeder, feldmarssal Wilhelm Keitel ja hulk muid

Страницы: 1, 2, 3